nägemisvõimet tugevdada ja soovitas külmetushaiguste vältimiseks süüa päevas ühe sibula. Aegade jooksul aitas sibul meremeestel hoiduda skorbuudi eest. Vein Vana Testamendi järgi rajas Noa pärast suurt veeuputust viinamarjaistanduse, mis viitab sellele, et veini valmistamine oli üks tähtis osa inimeste igpäevategevustest. Tänapäeval arvatakse, et veini valmistamine sai alguse Kaukaasias ja Mesopotaamias 6000 aastat e.m.a. Esimesed veinikultuurikandjad olid Vahemere idarannikul elanud foiniiklased, kes varustasid veiniga Egiptuse impeeriumi ning viisid veini tõenäoliselt ka Kreeta saarele, kust see levis Kreekasse. Kreeklased tõid veini ka kirjasõnasse ja filosoofiasse Homerose aegadest alates. Kreeka kõrgkultuur lõi ka veinipidude kombestiku ja püüdis määrata veini kohta ühiskonnas. Platoni riigiõpetuses on veinil tähtis koht. Ta uskus, et vein aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks.
Nii oli viisipärane juua sümpoosioni jooksul da mägedest kohale laevatatud veinid kolm karikat veini, aga kas või Platoni “Pidusöögist” (väidetavasti on täp- pidid kuidagi tarbijateni jõudma. sem tõlge siiski “Joomapidu”) selgub, et sellest kombest ei peetud kuigi- Esimesed veinikultuurikandjad olid võrd kinni. Pohmell oli antiikautoritele sama tuttav kui Oskar Lutsule. Vahemere idarannikul elanud foiniik- Platoni riigiõpetuses oli veinil väga tähtis koht. Ta uskus nimelt, et vein lased, kes varustasid veiniga Egiptuse aitab luua koosmeelt, liita inimesi kollektiiviks, toimivaks riigiks. Noor-
annaabi.ee 
