Lootes näha Kaunist Daami, saadab poeet restoranis talle musta roosi, kuid pettub, sest naine möödub temast koos lapsega. Luuletaja, kes oli seni imetlenud vaid pühakodasid ja neis ilmuvat Daami, ütleb ,,Tahaksin su ette söösta, kisendada: ,,Oo, madonna!" Miks mu räpasesse linna Oma Poja küll sa tõid?" · Endisest luuletajast-unistajast on saanud kahestunud inimene, kes otsib tüde veiniklaasist ja vaatab teisi enda ümber iroonilisel pilgul. o Luuletus: ,,Surmatantsud" · Aastal kui otsustati kodumaa saatust tõusis tema luules olulisele kohale kodumaa-teema. Oli veendunud, et revolutsioon suudab muuta valeliku, räpase ja igava elu õiglaseks, puhtaks ning imekauniks.Sellepärast kutsus ta 1917. Aastal intelligentsi üles mitte boikoteerima revolutsiooni. · Sel ajal elas läbi viimase loomingulise tõusu
- tutvumine juhtivate vene sümbolistidega: *1904.aastal ilmus selle mõjul kogu „Värsid Kaunist Daamist“ (pühendatud tema naisele) Venemaa poliitiliste sündmuste mõju - luulekeel muutus lihtsamaks: *helge asendus süngega *tema kujutluste linn (Peterburg) oli tume *luuletsüklid „Linn“ (1904-1908), „Lumemask“ (1907), „Faina“ (1906-1908) - temast saab kahestunud inimene *otsib tõde veiniklaasist *suhtub teistesse irooniasse Kodumaa – teema - revolutsiooniga koos tuleb tema luulesse kodumaa-teema *see on tema viimane loominguline tõus *uskus revolutsiooni puhastavasse jõusse *poeem „Kaksteist“, luuleyus „Sküüdid“ - venemaale pühendatud luules *piiblimotiivid *pilte vaestest, kannatavast kodumaast, mida ta just sellisena armastabki - Revolutsioon, mida tema ootas – harmoonia ja ilu võidukäik – ei
annaabi.ee 
