Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik. Noori veine laagerdatakse roostevabades vaatides, need on mõeldud kohe tarbimiseks, veinijoojate keeles siis maksimaalselt kahe aasta jooksul. Teine kvaliteediklass on Reserva. See tähendab, et vein on laagerdunud tammevaadis 36 kuud. Tsiili veinide tippklass on Gran Reserva. Need veinid on laagerdunud tammevaadis pool aastat kuni aasta. Viinamarjasordid: siili punaste viinamarjasortide lipulaevaks peetakse Carmenere'i, mis on oma nime saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st
Prosecco Tegemist on valge neutraalse marjasordiga, mida kasutatakse vahuveinide valmistamisel. Peamine kasvupiirkond on Venezia. Tumedad sordid Cabernet Sauvignon Autoriteetne ja tuntud sort, sündinud jällegi Bourdeaux´s. Väga soojalembene, mistõttu igal pool Bourdeaux´s ta küpseks ei saa. Aga hea suve korral saab temast ideaalse veini. Tegemist on kõige paremini ja korrapärasemalt laagerduva sordiga, mistõttu on ta valdava enamuse veinijoojate lemmik. Enamasti tume, rohke tanniiniga ning kindla struktuuriga vein. See on sort, millele tamm annab õige varjundi, eriti just prantsuse tamm. Maitse sõltub väga suuresti soojusest, seega parimad tulemused saadakse soojas piirkonnas asuvatelt istandustelt (nt Tsiili, Bulgaaria, Hispaania). Väga tihti segatakse teda teiste sortidega, et saada paremaid maitseid. · Välimus: noor vein lillakasmustjas, küpsena granaatpunane. · Lõhn: must sõstar, seeder
annaabi.ee 
