Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu. Valais ( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600 meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse. Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000 aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle nime all ongi ta tuntuim Sveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka mineraalne, aga ikka teatud loomuliku sarmiga. Mingil moel meenutab ta mulle austerlaste
Eesti teenekaim viinamarja jale ajale. Valmib Lõuna-Eestis avamaal igal aastal. Esiva- 24 kasvataja Jaan Kivistik. nemateks Vitis Riparia ja Vitis Labrusca. 25 Veiniaedniku aasta Viimasel ajal armastavad kõik veiniini mesed korrata, et vein valmistatakse veiniaias. See tähendab, et viinapuu ter visest ja marjas sisalduvast maitsejõust tuleneb ka veini enese vägi. Hea veini saamiseks peab mari olema terve, kor davad nad. Jaanuaris lõigatakse viinapuid. Mi da vähem on viinapuul kobaraid, se da suurem on marja maitsekontsent ratsioon. Vaate desinfitseeritakse vääveldioksiidilahusega. Veebruaris viinapuude lõikamine lõpe tatakse. Valitakse pookeoksad ja need
annaabi.ee 
