pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud, koonlalauad, vöömõõgad. Naiste hooleks oli rõivaste valmistamine. Suvel kandsid talunaised pikka valget särki, mis värvilise kirivööga kokku tõmmati, meeste suveriideks olid linasest särk ja püksid. Külmemal ajal ja piduriideks olid villased rõivad. Naistel seelikud, kampsunid, pikk-kuued. Varasema aja riietus oli ühetooniline valge, hall või must, kaunistuseks kirivööd ja poogad alläärtes, mida värviti taimevärvidega. Kui aga 19
Eestis kasutusel olnud ja kasutusel olevad puidust tarbeesemed valmistatakse väga erinevatest puuliikidest. Igal esemel, mis vähegi võis erineda oma välimuse poolest teisega, oli esemel ka kohe oma nimetus. Nendest on kann, tünn ja vann veel üsnagi lihtsa ja meeldejääva nimetusega. 2. Puidust tarbeesemed 2.1 Eseme nimetus ja kirjeldus Veimevakk- e. annivakk v. pruutvakk: Enamasti ohtralt kaunistatud. Kasutati eelkõige naiste pidulikemate rõivastusesemete ja ehete hoidmiseks. Veimevakad olid ühtlasi tähtsaks atribuudiks Eesti vanas pulmakombestikus- neist jagas pruut pulmalistele kinke (veimi). Karpe kasutati peamiselt üksikute rõivastusesemete säilitamiseks, millest ka nimetused tanu-, rätiku-, paela-, sõrmuse- jne. karp. Hoiti ka näputööriistu, raha ja muid pisiesemeid. Ida-Eestis olid vakad tavaliselt kaunistamata. Lääne-Eesti mandril, Saaremaal ja Mustjalas valitseb vakkadel põletuskiri. Kapp- e. kipp v. kibu: Sõõriku põhjaga pealt laienev väike nõu
annaabi.ee 
