"Kakskümmend tuhat ljööd vee all" (Vingt Mille Lieues sous les mers) Kuigi "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" moodustab "Kapten Granti laste" ja "Saladusliku saarega" triloogia, on siin õigupoolest tegemist omaette romaaniga, mille peategelaseks on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, loodusteaduse professor Pierre Aronnax, kes tunduvalt erineb teistest Jules Verne'i romaanides esinevatest veidrikest loodusefanaatikutest, kes igal võimalikul ja võimatul juhul halenaljakatesse olukordadesse satuvad. Selles romaanis on tegemist tõelise, asjaliku ning suurte teadmistega looduseuurijaga, kelle õnnelik juhus viib salapärasele allveelaevale, mis tollal oli inimestele peaaegu tundmata. Seejuures on paratamatu, et paljugi esitatust on üsna kaugel tänapäeva teaduse tasemest. Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit ""tohutut" asja, pikka
Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on mitmekesine ja vaheldusrikas: palju on koomilisi stseene ja veidrikest õpetajaid, kuid ei puudu ka traagika (Indreku esimene suur armastus Ramilda – surmava Erose motiiv). Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus, tsaarimeelne ja jumalakartlik, kuid samas iseenesele vasturääkiv ja -tegutsev karakter, kes juhindub kõige enam siiski hetkeolukorrast. Ka tema valetab nagu Pearugi, kuid teeb seda mitte enese, vaid kooli vajadustele mõeldes. Köide lõpeb konfliktiga Indreku ja Mauruse vahel. Indrek avaldab kooli ajakirjas jumalat
annaabi.ee 
