taimeliike. 80% taimedest on endeemsed. Mõned taimeliigid leiduvad nii Lõuna- Ameerikas kui ka Madagaskaril, kuid mitte Aafrika mandril. Kunagi kogu saart katnud metsadest (pilt)on tänapäevaks 96% maha põletatud ja maa üles haritud. Iga päev hävib umbes hektar vihmametsa. Vihmametsi on säilinud peamiselt järskudel mäekülgedel. Loomad (pilt) 165 miljonit aastat evolutsiooni on piisav aeg et Madagaskari taimed ja loomad võiksid areneda mõnedeks veidramateks vormideks planeedil. Mitte kuskil mujal sa ei leia 70 erinevat leemuri liiki(pilt), sealhulgas üks, kes kõlab nagu politsei sireen, maailma suurimat ja väiksemat kameeleonlast(pilt) ning viimne peatuskoht elevant linnule suurim lind kes kunagi elanud.(pilt) Saarel on palju haruldasi ja endeemseid loomaliike. 90% loomadest on endeemsed. Lisaks on saarel veel palju erinevaid linde, konni, roomajaid, selgrootuid ja kalu. Mitte miski ei vääriks rohkem kaitset kui Madagaskar Kalad
Peale REMund puudub unenäo mõtestatud töötlus, sõnastamine raskem kui pärast NREMunenägu, kuid jutustuse sisu on sensoorsem (pildi, lõhnad, helid). Unenägu tundub reaalsena ja haarab magaja kergemini oma lummusesse Esimese ja teise ööpoole unenäod on oma sisult tunduvalt erinevad: varasemad unenäod on rohkem seoses reaalsusega ja nende sisuks on möödunud päeva sündmused, teise ööpoole unenäod on päevaste elamustega vähem seotud. Vastu hommikut muutuvad nad järjest veidramateks ja emotsionaalselt intensiivsemateks. Meelde jäävad ainult need unenäod, mille puhul äratatakse 5 minuti jooksul pärast REMepisoodi, või siis viimane unenägu enne ärkamist. Et normaalselt jäävad meile meelde hilised unenäod, tundubki unenäoelu nii irreaalsena. Varasemad unenäod sisaldavad täiesti mõistlikku ja loogiliselt seostatud materjali. REMune ajal mõjuvad välised ärritid võetakse mõnikord unenäosse vastu ja põimitakse sellesse. UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS