Peale ,,kroonide" on omapärased kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga siledad kettakujulised kõrgendikud, ,,pannkoogikuplid". Nendesarnased kuplid Maal on moodustunud pinnale valgunud magmajärvedest, kuid mõõtmetelt jäävad need Veenuse omadele sada korda alla. Kõige hämmastavamad on siiski tohutud vulkaanilised tasandikud. Veenusel esineb ka maavärinaid ning seal on ka meteoriidi kaatreid. Meteoriidikraatrite jaotus planeedi pinnal viitab aga mingile hoopis veidrale geoloogiale. Kogu planeedil on vaid 900 meteoriidikraatrit, millest võib järeldada, et kraatrite ümbrus on tublisti vanem ja et Veenuse pindmised kihid on välja kujunenud umbes samal ajal kui Maagi. Teisalt on hämmastav, et kraatrid jagunevad üle planeedi ühtlaselt. Sellest järeldub, et planeedi pind on kõikjal täpselt ühevanune ja sõltuvalt sellest saame teada , et Veenuse vanus on 200 kuni 800 miljonit aastat.
haav jalale enam ei kõlvanud, et sa ta käe peale oled pannud?» Nõnda öeldes viskas ta ahvi osavusega väikese mündi võidunud kübaralodusse, mida kerjus oma haige käega rahva poole sirutas. Kerjus võttis almuse ja kibeda pilke meelerahuga vastu ja jätkas oma haleda häälega. «Andke vaesele, halastage!» See vahejuhtum lõbustas kaunikesti kuulajaid ja hea hulk vaatajaid Robin Poussepaini ja teiste skolaaridega eesotsas plaksutasid rõõmsasti sellele proloogi keskel improviseeritud veidrale duetile, mis toimus kilava häälega skolaari ja ühetoonilise häälega kerjuse vahel, kes end häirida ei lasknud. Gringoire oli üpris pahane. Esimesest jahmatusest toibudes katsus ta näitlejaile karjuda: «Jätkake! Mis kurat! Jätkake!» Kahe rahurikkuja poole aga ei heitnud ta põl-gusepilkugi. Sel silmapilgul tundis ta, kuidas keegi teda kuuesii-lust rebib. Ta pöördus meelepahaga ümber ja tal oli raske naeratada. Siiski tuli tal seda teha. See oli Gis-quette'i ilus käsivars,