käskind end teistpidi matta, kui teised on maetud Kihelkonna kalmistul. Teistel on pääd mere poole, kuna ta käskind end nii matta, et jalad oleksid mere poole. Nii matta käskind ta end sellepärast, et siis ta näeks, mis merel sünnib. Ja ta ongi nii maetud, kuidas ta soovis (Aleksander Niitsoo,1939). Parimatel jahimaadel oleva küti pajatus Mul juhtus jahiga seoses selline lugu, et seajahist auto juurde jõudes, panin auto sooja ja läksin tuppa sõbra juurde veidiks, et ise ka üles soojeneda. Väljas oli 20 ringis, toas mõnusalt pliidisoe, president hakkas mingi sündmusega seoses kommentaari andma ja jäin seda kuulama. Auto tiksus vaikselt , "las soojeneb", mõtlesin. Pool tundi hiljem läksin välja, tõmbasin autoukse lahti auto paksult tossu täis, hull hais ja tume toss... Ehmatasin korralikult jätsin auto seisma , toss hajus veidi, siis nägin, et juhiistme soojendus oli istme põlema pannud
ruutu. Nad peksid ta lbi ja Pierre oli sunnitud vlja roomama. /muide, kui toimusid ruudus peksmised, olid akendel soomlannad. kui pierre peksa sai, karjus ks neist midagi. Silverhielm ja tema "semud" vtsid hel korral Eriku kinni ja sidusid ta (talvisel ajal) raudtorude vmt asjade klge, mis Erik ise oli maasse lnud. Siis valasid Kull jms talle auravat (kuuma) vett peale. Lpuks jeti Erik sinna piinlema ja ks de leidis ta. Peale seda ji Erik veidiks ajaks haigeks. Heade vistlustulemuste eest anti Erikule kogu kooli ees karikas. Direktor pidas ka vikse kne vms. Erikul sai ks semester lbi. Suvi oli tema jaoks vrratu. Teisel aastal naases ta kooli. Pierre ei suutnud seal koolis enam olla ja ta lahkus ilma, et oleks Erikulegi head aega elnud. Ta jttis poisile vaid kirja, mille peale Erik nutma hakkas. Nd pidi Erik ise hakkama saama. hel htul/sel lks Erik vlja. Ta tegi oma mtsi silmade koha peale augud, et keegi teda ra ei tunneks
204). Oma teel kohtas ta juuditüdruk Rebekkat, kellega ta veetis paar päeva, ent siis lahkus temast Rebekka enda soovil. Pikemat aega oli Goldmundi rännaku sihtkohaks olnud linn, kus elas meister Nikalus. Sinna jõudes oli ta äärmiselt põnevil ja tulvil suuri lootusi, et saab jälle midagi ilusat töökojas luua ja Niklaust näha. Ent meistri maja juurde jõudes teatas tõrjuv teenija talle, et meister on surnud. See uudis kurvastas Goldmundi sügavalt. Veidiks ajaks sai ta peavarjule kunagi külastatud pererahva juurde, kes teda ei põlanud. Mitu päeva ta ainult joonistas kõiki, kes tema elust läbi on käinud. Ühel päeval mööda linna uidates nägi ta ühte naist, Agnest, kelle näojoontest leidis ta mitmeid sarnasusi enda omaga ja too naine lummas teda ning ta jälitas teda paar päeva. Kolmandal päeval ta kohtus Agnesega, naine andis talle enda kaelaketi, et Goldmund saaks lossi, kus ta elas krahvi armukesena, sisse ilma probleemideta
annaabi.ee 
