täiesti võimatud. Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil, kus ta peremehena surnud hingi kostitab. Korovjev on Wolandi üks kaaslane, kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud kui kiitsakat meest, kes kannab näpitsprille ja kulunud ülikonda ning käitub veiderdajana. Korovjev liigub tihti ringi koos Peemotiga, ühe Wolandi teise kaaslasega. Peemotit kujutatakse suure musta kassina, kellel on palju inimlikke omadusi. Ta võib ennast ka inimeseks muundada. Romaanis on tema see, kes varieteeteatris inimesel pea otsast tõmbab, politseile vastu hakkab ja neid püstoliga tulistab. Wolandi kaaskonda kuuluvat Azazellot võib nimetada nende kamba kõige kalgimaks ja õelamaks liikmeks, kes ründab inimest pigem otse, kui petab ja püüab teda lõksu. Teda
K. tervitati Roomas. K. ja ta sõbrad pidasid Roomas nõu ja sõjaplaane. Sitsiilia suurnikud käisid Konradinile peale, et ta oma maaväe Roomas maha jätaks ja Pisa laevadega Sitsiiliasse sõidaks. Algul oli K. nõus, kuid teadmata põhjusel muutis meelt. Ühel päeval kohtas K. Rupert von Schwalbenlohi(kometimängija laadapäeval olnud etenduses). K. pärib mehelt, mida ta tundis, kui talle etenduses karjuti "Elagu keiser", sest, kui Konradinile Roomas nii karjuti tundis ta samuti ennast veiderdajana nagu Rupert tookord näidendis. K. kirjutab emale kirja, kus ütleb, et armastab teda ja palub tal palvetada, et K. oleks väärt kandma seda krooni, mis sinna on asetatud. XIII Süda Konradini ette tuli prantsuse rüütli poeg Guillaume de Montepervier. K. tahab ta tagasi Anjou hertsogi juurde saata, kui G. palub, et võiks hoopis K. eest võidelda. K. annab mehe Ruperti hooleks. Rupert otsustas Guillaumega võidelda. G. oleks võinud Ruperti
annaabi.ee 
