tänava äärekivil; kokkupõrkes möödujaga laseksin sul reeta kaotatud enesekontrolli. Omaenda pähe kirjutaksin aimatavad mõtted; kirjutaksin aknapiitadesse krampuvad käed ja rinnale kukkuva pea. Sellesse pähe aga kirjutaksin halastuse ja andeksanni, otsuse ja loa- võid tagasi tulla. Pead tulema. Tule!" Jah, kirjanduse abil saab kirjutada konkreetsele inimestele pähe mõtteid, südamesse tundeid, pigistada silmist pisaraid, veiderdada erinevate maskidega. Ometi on sel kõigel nii vähe pistmist selle reaalse inimesega. Nagu kirjutas autor: "Kõigest kirjandus, kallis!"
endast tavalist avaliku käimla pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisa reprole pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Duchampi tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Duchampile meeldis veiderdada ka oma identiteediga - näiteks "Fontääni" pani ta välja R. Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. FUTURISM - Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti
pissuaari. Sellest peale esitaski Duchamp sageli oma töödena tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone. Üpris tuntuks on saanud tema töö "L.H.O.O.Q", mille puhul Duchamp Mona Lisa reprole pliiatsiga vuntsid ja habeme ette joonistas. Duchampi tööde puhul on raske rääkida ilust, pigem püüavad need inimest raputada ja asjadele teistmoodi vaatama panna. Duchampile meeldis veiderdada ka oma identiteediga - näiteks "Fontääni" pani ta välja R. Mutti nime all ning üks tema tuntumaid pseudonüüme on Rrose Selavy. 4 Dadaistlikud meeleolud levisid ka Saksamaal. Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz)
annaabi.ee 
