Pullis kaevates on tulnud välja ka tulekiviesemeid, kuid nad on pisikesed ja jäävad 4cm piiresse. Pulli asulasse on tulnud tulekivi toonud lõuna poolt tulnud inimesed. Pulli asulas domineerivad kopra ja põdra luud. Sindi-Lodjas aga metssead ja viigerhülged. Vaimen kultuur Kundas Vaimse kultuuri kohta on ettekujutus kasin, teatakse küll 200 asulat, kuid sellest ajajärgust on leitud ainult kaks matusepaika Kivisaare (Võrtsjärvest põhjapool) ja Veibri (Ihaste lähedal). Veibrist on leitud vaid ühe naise ja ühe lapse matus. Pikka aega peeti kahtlaseks, kas Kivisaare on ikka mesoliitikumi kalmistu. Kivisaare puhul võib kõnealla tulla, et Kivisaare võis olla saar Võrtsjärve keskel. Lätis Zvejnieki kalmistu on Kunda kultuuri kõige surem kalmistu (300 matust) Lätist. Seal on väga hästi säilinud nii luustikud kui ka koljud ja nende põhjal on tehtud ka rekonstruktsioone. Veidi on ka Eesti territooriumilt Kunda kultuuri kunstipäraseid leide välja tulnud
Erinevus on tingitud kohalikest loodusoludest ja maavaradest. Kalapüüdmine heal tasemel. Niinekoorest osati juba võrke punuda 8500 ekr. Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste , põhjapõtrade.Korilus. Ei tunta kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist, kust n leitud paarkümmend luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu on neid raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu , mis on kogu keskmise kiviaja ida euroopa küige suurem kalmistu . Sealt on leitud üle 300 luustiku , neist kõige vanemad on dateeritud 7000 ekr. Panuseid palju ei ole, on üksikuid tööriistu ja loomahambaid , millel on sälk tahaotsa ligatud. Loomahambaid kanti riiete küljes ja pea ümber.Ilmselt viidi seal läbi ka igasuguseid
annaabi.ee 
