Kui poks avastati, siis poksiti täiesti tavaliste kätega, ei mingeid kaitsmeid, rusikatega. Küll aga hiljem kasutati käte kaitsmiseks erinevaid nahkkindaid, mis pidid tegema löögi poole tugevamas ja kaitsma nukke ja sõrmi. Pikema aja möödudes tulid juurde veel ca 1 km'ised raskused käerandmetele. Võistlus kestis niikaua, kui üks vastastes oli osalemisvõimetu, ehk täiesti läbi pekstud. Ajad läksid mööda ja lisaks tavaliste rusikatega vehklemisele, tuli juurde ka erinevad maadlusvõtteid. Kui oli orjaaeg, siis pandi oma orjad võistlema poksiturniiri ja lisaks tavalistele rusikatele, pandi käte otsa teravad esemed, mis kokkupuutes kehaga tekitavad suuri haavandeid ja veritsemist. See aga Vana-Roomlastele meeldis! Üks reegel tuli ka juurde. Maaslamajat võis lüüa. 6 Tänapäeva poks (Reeglid)
riiulitega kapp magamistoas, või kogu eeslinna majad, kus on lugematul arvul tikutopside kollektsioone, linnupiltidega marke, vanaaegseid kirjutusmasinaid ja tinast sõdureid. Üle terve riigi on imepisikesi eramuuseume, mis on kõigile avatud ja kuhu on vaatamiseks välja pandud lukke ja võtmeid, portselanist kujukesi, hauakive, nöörirulle ja vanu kelli... Ainuüksi Brüsselis on muuseume, mis on pühendatud salatsigurile, linnupesadele, liftidele või vehklemisele. On olemas isegi aluspükste muuseum mida on raske kirjeldada ja mis kujutab endast ühe anarhistliku filmitegija isikliku kogu. -2- Üks kollektsioon sai alguse autoõnnetusest, mis jättis taksojuhile, hr Alfred Davidile, mõneks ajaks külge isevärki kõnnaku. Kommentaarid, et ta kõnnib nagu pingviin, ajendasid teda kohandama oma kodu muuseumiks, kuhu ta kogus kõike, millel
annaabi.ee 
