Kasutati tavaliselt lähivõitluses. Kirves Click icon to add picture v Ots on valmistatud vasest, tinast või pronksist. v Vars on puust. Pistoda Click icon to v Lühike kaheteraline add picture torkerelv. v Pole mõeldud vehklemiseks, aga on võimalik vehklemise juures kasutada löökide blokeerimiseks. Sõjahaamer Click icon to v Suur versioon add picture haamrist. v Kasutati kurdistamistehnika puhul. Falkonett Click icon to v Kasutati 16.- 18. saj. add picture v
60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga! Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks. Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal “moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence. Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks, mis avaldati 17. augustil 1743.a. ;olles ühtlasi poksiringi ja -kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solarplexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti
Ajaloost Vehklemise algus ulatub rauaaega, kui hakati valmistama rauast tööriistu ja relvi. Vanad egiptlased, kreeklased ja roomlased, eelkõige gladiaatorid, said põhjaliku võitlustehnikaalase väljaõppe. Keppidega vehklemise kunsti tunti Egiptuses 1360. aastal eKr. Inglise kuningas Henry VIII asutas 1540. aastal I vehklemisühingu ja siitpeale hakati vehklema auhindade saamiseks. Vehklemiseks on kasutatud väga erinevaid relvi: Rooma mõõka, Jaapani espadroni, Türgi saablit, Karolingide espeed, Hispaania rapiiri ja nüüdisaegset elektrifiksaatoriga floretti. Ramses III aegsel Egiptuse bareljeefil on vehklejad maskidega ning neil on käes mõõgad. Vehklemisreeglid panid kirja keskaja, ala muutus populaarseks 15. sajandi Hispaanias ning 1567. aastal lõi Prantsusmaa kuningas Charles IX vehklemisakadeemia. Elegantne ja oskusi nõudev florett tekkis 17. sajandil. 19. sajandil olid