Tuul viis ära traktori kõlab isikustamisena, minu jaoks just sõnad ,,viis põllult ära" mõjub kuidagi inimlikult. Samamoodi tekib küsimus, kuidas käsitleda seda, et ,,traktor lendab üle kolhoosikeskuse" lendamine pole küll otseselt inimestele omane, kuid see on sürrealismi ja reaalsuse ühtimise koht. Esimees ,,vehib kätega", kuid see ei too mingit lahendust, ta ei saa traktorit peatada ning samuti ei tõuse ta ka käte vehkimise tulemusel ise õhku. Selle kõige keskmes on traktorist, kes pole erinevalt esimehest paanikasse sattunud ning lahendab konflikti sigareti süütamisega, mingis mõttes võib seda vaadelda kui saatusega leppimist. Traktorist, kes juba nime poolest kuulub traktoriga kokku vabaneb traktori õhku tõusmise tagajärjel ning jääb unenäoliku lendtraktori ja esimehe argipäevalise maailma vahele. 12 rida, vabavärss, värsimõõduks kolmik/neliktrohheuse laadne mõõt daktülilise ees?
toimunud tüli asjaolusid. Ta kirjeldab F valjuhäälset karjumist, seda kuidas F kätega vehkis, koridoris asju ümber lõi ja igatpidi ähvardavalt käitus. Ka kurdab F küsimustele vastates, kuidas tal hing kinni jäi, kuid sõltumata kõikvõimalikest üritustest ei suuda prokurör küsitluse käigus saada selgeks, kas F kinnitab ka seda, et A teda lõi. Lõpuks ei jää prokuröril muud üle, kui ta küsib otse: ,,Kas kõige selle vehkimise käigus ta teid kuhugi lõi ka?". Kaitsja ja kohuski kuulavad vastust huviga proua F kinnitab, et tõepoolest, lõi küll, vastu rindu. A mõistakse vägivallateos süüdi, kuid seepeale esitab kaitsja apellatsiooni, kus palub süüdimõistmine tühistada, kuna prokuröri poolt esitatud küsimus oli suunav ja seega lubamatu. Nimetatud ütlus oli aga ainus, mis otseselt löömist tõendas. Mida otsustaksite siin ringkonnakohtuna? RK: 3-1-1-50-13 vana kohtuotsus ja seda ei ole vaja järgida