F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündm...
meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 10. Selgita, kuidas oli muutunud Liivmaa poliitiline jaotus 1561. aastaks? Põhja Eestis oli kehtestatud Rootsi võim. Liivi ordu lakkas olemast. Lakkas esksisteerimast Saare Lääne piiskopkond ja Saaremaa liideti otseselt Taaniga. 11. Mis oli 7 aastane Põhjamaade sõda? 1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja veheline konflikt Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sattus jällegi Liivimaa. Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millest oli mugav korraldada sõjaretki Saaremaale. Seal toimusid põhilised võitlused, kuigi osa sündmusi leidis aset ka Läänemaal, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 7 aastane Põhjamaade sõda oli 1563 1570. Omavahel sattusid sõjajalale Rootsi ning Taani ja Poola. 12
peeglid, rüütlikultuur, vesi- ja tuuleveskid) Esimene ristisõda osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma ainus edukas Jeruusalemm vabastati, mis oli ka eesmärgiks lisaks said ka Edessa ja Antiookia Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust, kus kehtestati koloniaalfeodalism asutati ka 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaalide Ordu ja Saksa Ordu islami- ja kristliku maailma veheline vaen suurenes Kolmas ristisõda on andnud ainet filmidele ja romaanidele põhjuseks oli Jeruusalemma langemine osalesid Richard I Lõvisüda ja Friedrich Barbarossa (Punahabe) Saksa, Prantsuse ja Inglise väed Jeruusalemma tagasi ei saadud Inglismaa sai Tüürase ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning õiguse kristlikele palveränduritele kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk Neljas ristisõda