soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). TINGITUD REFLEKSID: Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esile kutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega. TALITLUSED: Vegetiivne: Kehaline: Ahandab silmaava Laiendab silmaava Suurendab süljeeritus Vähendab süljeeritust Aeglustab hingamist Kiirendab hingamist Aeglustab südame- Kiirendab südame- tegevust tegevust Kiirendab Aeglustab seedetegevust seedetegevust NEUROLOOGIA: Arstiteaduse valdkond, mis uurib närvisüsteemi. On tihe kokkupuude sisehaigustega (nt: peaaju vereringe häired, ortopeedia).
habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega. Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides. Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil. Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega varustatud. Vähestel liikidel on isasugurakk väiksem, sesda nimetatakse spermatosoidiks
annaabi.ee 
