näiteks edutamisel saab keegi teise töökoha omale, mille tagajärjel peab ju keegi oma töökoha kaotama. Küüniliseks õnneks võib pidada näiteks kui soovitakse kellegi surma, näiteks kui inimene on suremas, siis ollakse õnnelikud, kui saadakse terveks, see oleks muidugi parem variant, aga teine ja halvem võimalus on kui surrakse valutult ja ise mitte seda teadvustades või näiteks kui tegemist on voodihaigega, kes ei suuda midagi teha kui ainult lesida ja vegeteerida, siis tegelikult, kui aus olla, siis see on küll julmalt öeldud, on see tegelikult perekonnaliikmete õnn, kui see inimene ära sureb, selline arvamus ei pruugi aga teistel olla, sest see mida mina arvan õnnest, ei pea aga teised seda arvama. Inimestele soovitakse palju õnne sünnipäevaks, sünnipäeva ajal, kuid kuidas on seotud õnn ja sünnipäev, kas see on seoses sellega et saadakse vanemaks ja targemaks ja et tulevik parem oleks, et oleks olemas kõik mida eluks vaja
Ehk siis ei toimu sellist ületarbimist nagu siin mõni aeg tagasi näha oli. Loodi isegi asjakohane lauamäng nimega"Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju!" Kui vaadata Eestimaa äärealasid või "vaesemaid" piirkondi siis avaneb suhteliselt masendav pilt. Külapoed on suletud, majad on lagunenud- elu on praktiliselt välja surnud. Noored on kolinud linnadesse, kus on veel võimalik tööd saada ja pangalaenude eest soetatud eluasemetes patriootlikult ja emotsioonivaeselt vegeteerida. Paljud on aga kolinud Eestist üldse minema ja ei vaata enam siiapoolegi, paljud aga töötavad mujal maailmas, et oma oskustele ja teadmistele vastavat tasu saada. Kui numbreid vaadata, siis on hämmastav, et viimastel aastatel on meie tööjõust töötanud väljaspool Eestit 2,3-2,5%, see on 15 000- 17 000 inimest, kellest oskustöölisi on umbes 60%. Just palk ongi see, mis inimesi totaalseid muudatusi oma elus tegema paneb. Heaks näiteks on siinkohal paljude
Sõbruneb Schilleriga, teevad koostööd. Kirjutab „Wilhelm Meisteri õpiaastad“ – kujunemis- romaan. Noor aadlik ühineb näitlejatega ja areneb. Järg „Wilhelm Meisteri rännuaastad“. 1808 „Faust“ I osa, 1832 „Faust“ II osa Tegeles loominguga kokku 59 aastat! Miks Faust oli enesega ummikus? Tajus piire, mis on inimmõistusel, oli nii kaugel kui võimalik. Olulised küsimused, maailma mõistmine oli lahendamata. Mis mõte on edasi vegeteerida? Faust läks süvitsi, kahtles, oli tõeline teadlane ja küsimuste esitaja. FAUSTI I OSA SISUKOKKUVÕTE 2. Kirjanduselu Eestis 1922-1940. „Tarapita”, „Arbujad” Siuru pinnalt kujuneb uus rühmitus Tarapita (Taara + Avita). Tegtuses 1921 suvest 1922 lõpuni. Anti välja ajakirjanumbreid. Algsele manifestile kirjutas alla 10 kirjanikku: Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas ja Under. Nende manifest
annaabi.ee 
