superfosfaati - 20% toimeainet, siis m2-le on vaja (10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g 52. Vedelväetiste kasutamine kasvuaegselt Viia mulda koos põhuga 53. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis) Põhikultuurina Külvamine katteviljata varakevadel või sügisel,kasvavad terve vegetatsioonperioodi Eel-, järel- või vahekultuurina Vegetatsioonperioodil kasvatataksel lisaks haljasväetisele saaki andvat põhikultuuri Kas siis põhikultuuri eel järel või vahel Külvamine kattevilja alla Mitmeaastased liblikõielised(valge mesikas,punane ristik) külvatakse kattevilja alla,nende kasv jätkub pärast kattevilja koristust.Haljasväetiseks küntakse alles järgmise aasta suvel. Niite-haljasväetis Haljasmass pärit teiselt põllult. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse Ädal-haljasväetis
optimaalse taseme · Maavaradest leidub Pepsis liiva ja järvemuda. Mineraalvesi. Võrtsjärv · 270 km2 · Paikneb madalas lamedas nõos · Vesikonna pindala 3374 km2 (järve akvatoorium u 8%) · Järvenõgu pärineb kvaternaarieelsest ajast · Rannajoon 96 km ja vähe liigestatud · Püsiv jääkate tekib detsembri alguseks ja püsib aprilli keskpaigani. Püsivat hoovustesüsteemi pole täheldatud, domineerivad tuultest tingitud hoovused · Vegetatsioonperioodil vesi kollakasroheline või rohekaskollase värvusega · Aastaringselt arvestataval hulgal hapnikku · Elustik üsna liigirikas. · Veereziimi mõttes läbivoolujärv (vesi vahetub u 1 aasta jooksul) · Keskmine veetase 34,6 m, madalaim 32,2 (1996), kõrgei 35,3 (1923) · Võib jagada põhja- ja lõunapoolmikuks Tondisaare kohal · Suurim sügavus 6 meetrit. Gasivool (bifurkatsioon) · Võrtsjärve vesikonna veestik jääb Eesti riigi sekka
annaabi.ee 
