jääkatte taandumisena Läänemere lõuna ja keskosast. Vähenes viljaikaldustest põhjustatud suremus. ''Väike jääaeg'': 1560ndatel algas järsk kliima jahenemine, mis kestis 17. sajandi lõpuni. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaani purset, mille tagajärjel vähenes maale jõudva päikesekiirguse hulk. Laienesid alpi liustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel allapoole. Näiteks Bodeni järv jäätus neljal talvel. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mida iseloomustab liigniiskusest tingitud ikaldused LääneEuroopas. Teise poolde jäi kogu PõhjaEuroopa, sh Eesti, suur näljaaeg. Demograafilised lained Looduskatastroofid: Rohkelt ohvreid nõudsid varauusaja Euroopas üleujutused. Eriti
Inimeste elu sõltus ka varauusajal veel suurel määral ilmastikust. Erakordsed klimaatilised tingimused tõid kaasa näljahädad ja taudid, need omakorda mässud ja sõjad. Varauusaeg algas suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas,
annaabi.ee 
