Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar) kasvatamiseks. Bon. Ia-I (harva II). Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema
selleks elusorganismid, peamiselt seened, bakterid, viirused, ka mükoplasma taolised organismid. Puudel ja põõsastel esinevatest haigustest tekitavad seened 97%. Mõnel puuliigil on leitud üle 100 liigi seeni (tammedel üle 400, männil 300). Mitmesugused putukad tekitavad samuti taimedele kahjustusi, mida on mõnikord raske eristada seenkahjustustest. Tavaliselt leiame sel puhul taimedelt putukate jäänuseid, ekskremente, näritud kohti, auke jne. Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel)
annaabi.ee 
