toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega. Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides. Sigimine võib olla nii vegetiivne, suguline kui ka sugutu. Esimene toimub vetika keha osadeks jagunemise või spetsiaalsete vegatiivsete rakkude moodustamise teel. Sugutu sigimise puhul tekivad viburitega varustatud zoopoorid e. rändeosed. Üksikutel liikidel on eosed liikumatud, viburiteta. Suguline sigimine toimub sugurakkude abil. Valdaval enamusel rohevetikatel on sugurakud ühesuurused, kestata,l viburitega varustatud. Vähestel liikidel on isasugurakk väiksem, sesda nimetatakse spermatosoidiks. Mõnedel liikidel on emassugurakk kaotanud liikumisvõime, ta on suhteliselt suur, viburiteta. Teda nimetatakse munarakuks. 7
Arütmiate põhjuseks võib-olla ka muutunud erutuse tekke sinuatriaalsõlmes. 2.1.1. Muutunud sinuatriaalsõlme automatism Sinuatriaalsõlme ja teiste juhtesüsteemi rakkude poolt tekitatud impulsside sagedust reguleerivad neurohumoraalsed faktorid. Kõige olulisem südametegevuse regulaator on autonoomne närvisüsteem. See regulatsioon hõlmab löögisagedust, süstolis arendatavat jõudu ja erutuse atrioventriuklaarse ülekande kiirust. Südames toimub vegatiivsete närvimõjude ülekanne keemiliselt, vastavalt parasümpaatilise või sümpaatilise närvisüsteemi korral, kas atsetüülkoliini või noradrenaliini abil. 2.1.1.1. Sümpaatiline innervatsioon Sümpaatikus innerveerib südame kõiki osasid peaaegu võrdselt. Sümpaatilise närvisüsteemi stimuleerimine suurendab löögisagedust ning seda vahendavad beeta 1-adrenoretseptorid. Beeta 1-adrenoretseptorid suurendavad aeglaste Na+ kanalite avanemise tõenäosust ning tänu
annaabi.ee 
