Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud... (päristuumsed organismid) 4.Mille poolest erineb eoseline paljunemine vegetatiivsest paljunemisest? Eoselisel paljunemisel levivad spoorid tuule v veega ja arenevad uuteks organismideks (seened, sammaltaimed, vetikad), vegatatiivse paljunemise korral toimub paljunemine mingi kehaosaga. Üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) v tekkib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist v jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia. 5.Nimetada eostega paljunevaid organisme seened, protistid, osa taimi 6.Nimetada vegetatiivselt paljunevaid organisme prokarüoodid, seened, protistid, taimed, alamad loomad 7.Millised on vegetatiivse paljunemise viisid?
Uurimiste käigus pole aga õnnestatud välja selgitada , kas päritud migreenikalduvuse näol on ikka tegemist geneetilise kodeerimisega või hoopis õpitud käitumisega. Lapsed pärivad vanematelt ka viisi, kuidas toime tulla emotsioonide, suhete ja stressiga, ning nendel käitumisviisidel on peavalude tekkes oluline roll. (Stromfeld, Weil, 2006). Haigusel võib olla perekondlik eelsoodumus, kuid täpne põhjus, milles päritav tegur peitub pole teada, kuid see avaldub aju veresoonte, vegatatiivse, endokriinse ja ensümaatilise süsteemi häiretes. (Loogna, 1987). 2.2. Migreenialdis isiksus Migreenialdis isiksus on lausa maniakaalselt täpne ja korralik, pedantne ja perfektsionistlik. Kannatavatel inimestel on sageli madal enesehinnang ja nad vajavad teistelt pidevalt tunnustust. Nad on töönarkomaanid, võtavad enda peale rohkem ülesandeid, kui täita suudavad. Enamasti ei julge nad oma viha, pettumust ja hirmu välja näidata ning jätavad selle endasse