vabaduse. Calderonil pole nii tugevat rahvuslikku ajalugu kui Lope de Vegal. Calderonil on ääretult tähtis hinge ja keha vahekord. ,,El medico de su honra". Võib piisata kõige vähemast au riivamisest ja kohe järgneb sellele kättemaks. Vihjab ilmselt, et välise au iga hinna eest kaitsmine tegelikult ahistab ja aheldab inimesi. ,,El alcalde de Zalamea"- selgesti tegemist selle au kõige jõhkrama rüvetamisega. Võttis süzee Lope de Vegalt. ,,La dama duende"- koguaeg on tegemist mingi salapäraga. ,,No hay burlas con el amor" ,,Elu on unenägu", arvatavasti 1635. Calderni kõige kuulsam teos, mis paistab silma väga põneva intriigiga. Jälle sees teema ,,elu kui vangla" Samal ajal pürib Poola troonile Moskva vürst Adolfo. On vahekord Rosauraga, aga jätab Rosaura maha, et abielluda Estrellaga, et saada trooni. Ta jätab armastuse, et võimu saada, armastuse ja võimu konflikt. Rosaura ei
läheneb talle kavalusega. Kasutab ära teenijannatja tema kavaleri. Meelitab Peripañest (meest) sõtta, kuid mehel tekivad poole tee peal aimused (Lope on selle kujutamises väga hea). Kuigi kontuuri võrgutused ei jõua kuigi kaugele, mingit vägistamist vms ei toimu, on mehe kättemaks siiski täielik tapab nii kontuuri kui ka teenijanna ja tema kavaleri. Samas Calderon suhtub irooniaga sellisesse au konseptsiooni kui võõrandavasse tegurisse. Eesti keeles on Lope de Vegalt ainult 2 tõlkenäidendit. I oli "Sevilla täht" (Estrella de Sevilla), Ain Kaalepi tõlkes. Assonantsriim. Väga problemaatiline näidend. Psühhologiseeritust on rohkem. Pigem tragöödia poole kalduv. Kastiilia kuningas on aurikkuja rollis, kellele hakkab meeldima ühe aadliku õde Estrella. Tirso de Molina (1571-1648) on tegelikult tema kirjanikunimi, tegelikult on ta Gabriel Telliz. Tema kuulsaim teos on "Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1615). Keerulisemad konfliktid
annaabi.ee 
