üksmeelele, milline on ,,õige" käitumine, on raske jõuda. Siinkohal tuleb appi positiivne õigus, mis selgitab ühiskonnaliikmetele, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Seega on loomuõigus ja positiivne õigus RS-is tihedalt seotud. 4.REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT 2 Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22 3 Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 6 Süsteemiteooriast lähtudes peab õigus vastama kõikidele süsteemi olulistele tunnustele. Õigusnormi kui süsteemi omaduste hulka kuuluvad mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis on erinevaid elemente, mis on omavahel teatud suhetes. RS-is võib täheldada erinevaid elemente näiteks hasartmänguseadusest, kohtutäituri
pr.; D.1.1.3.). (Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22). Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette, moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist (Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 ). Moodsa rahvusvahelise õiguse üks "isasid" Madalamaade jurist ja riigimees Hugo Grotius kaitses loomuõiguse teooriat, kuid tema meelest rajaneb loomuõigus pigem mõistusel kui jumalikul korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks