magevee nõudlus aasta aastalt üha enam (Biswas, 2002). Rahvastiku koondumine linnadesse toob endaga kaasa täiendava koormuse puhtale joogiveevarule ning suurendab riski selle ammendumisele. Selleks, et puhas joogivesi oleks standard, mitte luksuskaup, tuleb meil hakata tõsisemalt suhtuma oma tarbimisharjumuste muutmistesse ja linnadel tõsimeelsemalt ellu rakendama, jätkusuutlikumaid vee tarne- ja taaskasutustehnoloogiaid ning veepoliitikat. Konseptsioon, millel tavapärane linnade veevarustamine põhineb, suudab saavutada küll oma peamise eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga ei ole see jätkusuutlik. Lisad Lisa 1. Vihmavee imbumine pinnasesse ja taimkatte roll selle efektiivsuses. Lisa 2. Jõekallaste filtratsioonil põhinev põhjavee taaste. Lisa 3. Veepuuduse all kannatavad riigid. Kasutatud kirjandus Biswas, A.K., Juha I. Uitto, J.I., 2002. Water for Urban Areas: Challenges and Perspectives. Engel, K., Jokiel, D., Kraljevic, A., Geiger, M ., Smith, K
Roomas 1. saj pkr. Algselt olid mõeldud meestele. Rooma elanikul oli võimalik kümblemisvajadust rahuldada kümblemisasutustes, 170. Hakati ehitama suuri kümblusasutusi, mis olid avatud kõikidele. Kuulsamad Caracalla ja Diocletianuse termid. Avalikud termid keisririigi ajal kutsuti lihtrahva villadeks, sest avatud kõikidele. Oli vaja suurt veekogust ja seda piisavalt kütta, mida tehti puudega põrandaaluste ahjude abil. Kuumus suunati lõõridega ruumidesse, soojendati vett. Veevarustamine oli keerulisem, suuremate termide jaoks pidi ehitama spetsiaalse akvedukti. Veevarustus- üsna varukult suur vajadus suure veekoguduse järgi. Vabariigi ajal tegeles veevarustusega tsensor, täpselt ei ole teada miks tema, vb kui hakati ehitama, et langeks ühe magistraadi kätte või usaldati nii tähtsa inimese kätte kui tsensor. Augustuse ajal keisriperekond ise, hiljem määras keiser spetsiaalse inimese, prokuraatori. 1. akvetukt on teada 312 ekr. Appius
annaabi.ee 
