Haritavat maad on Bangladeshis 55%. Enamus haritavast maast on loodud jõgede äärealadele (eriti riisi ja dzuudi maad), kuna nii on ka kuival talvel, tänu arenevatele niisutussüsteemidele, võimalik saaki saada. Kõige suuremat ala haritavast maast kasutatakse riisi ja dzuudi kasvatamiseks (Bangladesh on üks maailma suurimaid dzuudi ja riisi tootjaid), kuid nisu kujutab endas suuremat tähtsust riigi sissetulekule. Tänu Bangladeshis leiduvale viljakale pinnasele ja küllaldasele veevarule saab riisi saaki paljudes kohtades kolm korda aastas. Tänu hiljutistele abinõudele on ka Bangladeshi ettearvamatus kliimas teraviljakasvatus ja juurvilja kasvatus kiirelt ülesmäge tõusnud. (Abinõudeks oleks siis paremad üleujutuste vältimise moodused, uuenevad niisutussüsteemid kuivadel talvedel, kasutusele on hakatud võtma ka hoolimata vanamoelisest põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud).
juurdevoolu suurenemisega äravoolu suurenemine (keskmiselt 70 mm võrra aastas Hommik, 1985).Kui maaparandustöödega avatakse põhjaveekihte, võib miinimumäravool esimestel aastatel suureneda. Pärast avatud põhjaveekihtide ammendamist muutub äravool kuivenduselsega võrreldes väiksemaks. Survelise põhjavee avamisel ei ole miinimumäravoolu vähenemist täheldatud (Kink, 1975). Teine probleem on kuivenduse mõju mulla aktiivkihi e taimejuurte kasvupiirkonna veevarule ja veereziimile. Mõju sõltub ala geoloogilisest ehitusest, veega toitumise viisist, liigniiskuse põhjustest ning kuivendussüsteemi tehnilisest lahendusest. Drenaaz eemaldab mullast raskusjõule alluva vaba vee. Negatiivne mõju e ülekuivendus saab toimuda ainult seega liivpinnastes, kus kapillaartõusu kõrgus on väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust. Teisest küljest tehniliste lahendustega on seda võimalik korvata (altniisutuse kasutamine)
Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Teine probleem on kuivenduse mõju mulla aktiivkihi e taimejuurte kasvupiirkonna veevarule ja veereziimile. Mõju sõltub ala geoloogilisest ehitusest, veega toitumise viisist, liigniiskuse põhjustest ning kuivendussüsteemi tehnilisest lahendusest. Drenaaz eemaldab mullast raskusjõule alluva vaba vee. Negatiivne mõju e ülekuivendus saab toimuda ainult seega liivpinnastes, kus kapillaartõusu kõrgus on väike. Põhjaveetaseme alandamine võib põhjustada kuival perioodil veepuudust.Kuivendusega võib
annaabi.ee 
