..............................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................8 SISSEJUHATUS Loodusvarad omavad riigi majanduses ja arengus väga tähtsat rolli. Majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline ellujäämine on iga riigi puhul peamiselt määratud maavarade ja veevarudega, mida see riik omab (Harahsheh,2001). Mitmete riikide jaoks on maavarad need, millel elu põhineb, kuid kahjuks tehnoloogia areng, rahvastiku suurenemine ja majanduslik tegevus on taganud mittejätkusuutliku loodusvarade kasutamise (Satapathy, 2008). Paljudes kohtades maailmas on selline loodusvarade kasutamine põhjustanud metsade hävimise, pinnase erosiooni, heade põllumaade viljatuks muutumise jms. Traditsioonilised kaardistamis ja
Denveri pere veenäit:Veekaod 5% Pesupesemine 10% Hambapesu 1% Vesitualet t Aia, muru 13% hooldamine 54% Kraanivesi 7% Duss, vannivesi Arutle, kas selline veekasutus 10% on kooskõlas piirkonna veevarudega? USA elanik kasutab vett üle 300 l päevas. Qataris on päevane veekasutus (2011) keskmiselt 310 l/in, mis ületab üle kahe korra veekasutust Euroopas. Kanadalane kasutab iga päev 335 l vett. http://ericadunham.com/2010/08/gardening-without-a- sprinkler/ http://envergreenteamproject.squarespace.com/conserve- Colorad o
aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses kasvatatakse mäenõlvadel vahelduvalt erinevaid taimeliike. Looduslikul viisil tasakaalustavad mulla toitainesisaldust orgaanilised väetised, loomasõnnik, kompost. Vesi Maailma veeressursid jaotuvad maade vahel väga ebavõrdselt. · Ühtedel aladel tuntakse veepuudust · teistel põhjustavad probleeme üleujutused. Veevarudega on endiselt probleeme, mis ilmnevad põhjaveevarude vähenemises ja oaaside hävimises. Elatustaseme tõustes suureneb veekulutus kiiremini kui rahvastik ja ulatub tööstusmaades praegu 220 ja arengumaades 3 liitrini inimese kohta ööpäevas. Rahvastiku edasisel suurenemisel inimese kohta tulev vee hulk muidugi väheneb, eriti seal, kus kasutada olevad veevarud on territoriaalselt ja ajaliselt piiratud.
Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 42 NÄIDE METSASTAMISPROGRAMMIDE KULUDE JA KASU KOHTA David Pearce (1994) kohaselt on metsastamisprogrammidel mitmeid tulemeid: Puit Puhkevõimalused Bioloogiline mitmekesisus Maastiku väärtused Veevarudega seotud mõjud Mõju mikrokliimale Süsiniku sidumine Majandusliku aspektid üksikisikutele Kogukonna integreerimine Kõik need tulemid võivad olla kasulikud maa alternatiivse kasutamise võimalusi arvestades. Teatud juhtudel võib kasulikkus osutuda negatiivseks, nt kuuse monokulktuurid vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Teisalt suurendab puistute rajamine tööstuspiirkondadaesse mitmekesisust. Metsastamise kuludeks on maapinna ettevalmistamine, istutamine, hooldus, hoolusraied,
annaabi.ee 
