saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga
(peamiselt humiinained) hulk, tumeda värvusega vesi ja madal pH. Vaatamata mõningale sarnasusele on siiski tegemist funktsionaalselt väga erinevate järverühmadega. Atsidotroofsete järvede madalt pH tase (<4) hoolimata nende paiknemisest mineraalmaal. Kõrge humiinainete sisalduse tõttu on nende järvede näol arvatavasti tegemist kõige tumedaveelisemate veekogudega Euroopas. Humiinainete rohkus on tingitud intensiivsest veevahetusest metsa- ja soorikaste aladega. Vee värvus varieerub tumepruunist punakaspruunini. . Nad on teravalt kihistunud ning hüpolimnionis puudub enamasti hapnik. Praeguseks on need veekogud siiski üha enam omandamas segatoiteliste järvede jooni. Atsidotroofsed järved erinevad düstroofsetest suurema fütoplanktoni biomassi ja klorofülli hulga poolest. Düstroofsed järved on enamasti rabades asuvad veekogud. Tekkelt jaotatakse nad primaarseteks ja sekundaarseteks
Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3). Läänemere rannikulõugastele on 19 iseloomulik roostike esinemine ta taimestik koosneb erinevatest soontaime kooslustest, kuid suurt tähtsust omavad ka mändvetika kooslused. Kaladest võivad seal elutseda ogalik, hink, särg, ahven (Internet 3). Laiad madalad abajad ja lahed on mereosad mida iseloomustavad madalad sügavused
55%. Vett saadakse joogiga ca 1 liiter, tahke toiduga ca 1 liiter oopaevas; viimasest parineb nn oksudatsioonivesi, mida tekib susivesikutest 0,6 ml/g, valkudest 0,4 ml/g, lipiididest 1 ml/g. Keskmiselt voib votta tavalise segatoidu veesisalduseks 60%. Vesi eritatakse uriiniga (1 l), roojaga (0,1 l), perspiratio insensibilis’ega (nahk+kopsud) 0,5 ml・h-1・kg-1 (70 kg kaaluval inimesel viimast seega 0,9 l).Rohkem juues voib veekaivet suurendada, keskmisest valtimatust veevahetusest suuremaks tosta. Kui kaibe tous polnud ekstrarenaalsetest veekadudest (higistamine, hingamine, oksendamine,kohulahtisus) tingitud, tasakaalustab selle diureesi suurenemine. Neerufunktsioon baseerub kahel printsiibil: Suure hulga ekstratsellulaarse vedeliku separeerimine neerupasmakestes ultrafiltratsiooni teel Elektroluutide ja teiste lahustunud ainete transport labi tubulaarsusteemi rakkude (liikumine labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon
annaabi.ee 
