paralleelselt. Kraavid tuleb projekteerida tee või sihi kõrgemalasuvale poolele, et lõigata ära pealevalguvad veed. Vältida tuleks kraavide lõikumist sihtide ja teedega. Kraavide pikkus oleneb reljeefist, kogujakraavide vahekaugusest, majanduslikest ja ekspluatatsioonitingimustest. Kraavid projekteeritakse kuni 1500m pikkused. Enamasti on kraavide pikkused tavaliselt 300-600m. Lisaks kraavidele soovitatakse rasketel liivsavi ja savipinnastel pinnavett ära juhtida veevagudega, mille vahekauguseks võetakse 20-25m ja sügavuseks 30-40cm. Kraavide sügavus oleneb pinnasest. Turbapinnastes tuleb arvestada ka turba vajumisega. Kraavide lang tuleb valida selline, et poleks karta uhtmete settimist ega ka uhtumist. Parimaks languks peetakse 1 promillist langu. Minimaalne lang on 0,3 promilli. Kraavide põhjalaiuseks on enamasti 0,4m. Kraavide rajamisel tuleb arvestada ka metsade majandamise nõuetega. 39)Kuidas drenaazisüsteem ja tema elemendid paiknevad maastikul?
Kuivadel lähistroopilise kliimaga aladel alustati niisutustöödega 5000-6000 aastat tagasi. Koos põllunduse levimisega põhjapoolsematesse niiskema kliimaga piirkondadesse alustati seal juba enne Kristuse sündi liigniiskete maade kuivendamisega. Eestimaal alustati melioratsioonitöid koos teraviljakasvatusega II aastatuhandel enne Kristust. Esimese melioratiivse võttena rakendati aletamist. Ligikaudu 2000 aastat tagasi, kui tekkisid püsipõllud, hakati kõrvaldama põllumaalt kive ja veevagudega juhtima ära pinnavett. Veevagude süvendamise järel kujunesid nendest kuivenduskraavid. Esimene teade kraavide kohta pärineb 13. sajandist. 15. ja 16. sajandi vahetusel laienes teraviljakasvatus ja sellega seoses ka kraavitustööd. Esimesi suuremahulisi kraavitustöid tehti 1650. a. Tallinna lähedal. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19
annaabi.ee 
