Kõrbed asetsevad Seal on kuiv Seal on väga väike Kõrbes on vähe taimi. Kõrbe Loomi on vähe ja nad on Sealt kaevandatakse naftat ja Kõrb kuuma ja kuiva troopiline kliima. huumus kiht ja taimed sisaldavad enamasti kohastunud sealse veevaese muid vajalikke maavarasid. troopilise kliimaga Õhk on seal väga sellepärast üsna tugeva lõhnalist eeterlike õlisid. kliimaga. Nad on enamasti aladel. kuiv, taevas pilvitu, helehallid. Neil on sügavale ja hästi heleda värvilised. Paljud sademeid on tugevasti harunenud juurestik
Kõrbe taimed sisaldavad enamasti tugeva lõhnalist Loomi on vähe ja nad on kohastunud sealse veevaese kliimaga. Nad on troopilise kliimaga kuiv, taevas pilvitu, helehallid. eeterlike õlisid. Neil on sügavale ja hästi enamasti heleda värvilised. Paljud aladel. sademeid on VÄGA tugevasti harunenud juurestik. Enamik loomad jäävad suveunne. Paljudel vähe
6. Äravoolutegur η(a). Äravoolukihi (h) ja sademete S msamal perioodil maale langenud, suhe. η=h/S (1) Eestis on see 0,3 – 0,5 11. Äravoolunorm. Äravoolunorm – pikaajaline keskmine äravool või vooluhulk (m3/s) või moodul; on pika aja keskmine äravool – aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline keskmine: , n – vaatlusaastate arv Selle võib arvutada millise tahes arvutusvahemiku – suurveeperioodi, vegetatsiooniperioodi, veevaese perioodi või iga kuu jaoks. Narva jõe keskmise äravoolu norm (Narvas) on 385 m3/s, Emajõel (Tartus) 55 m3/s ning Pärnu jõel (Orekülas) 46 m3/s. Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes.
annaabi.ee 
