okste kolletumist ja varisemist, muutes võrad hõredaks ja inetuks. Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada
elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 38 ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Puit on kerge (tihedus 300...350 kg/m3), pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu. Puidus on maltspuit valge või helepruunikasvalge, vanadel puudel üsna kitsas. Lülipuit on kahvatupruun, pruunikas- või hallikaskollane, kahvatulilla varjundiga ja lõhnav. Aastarõngad on selgesti eristatavad
hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Hiigel-elupuu ( Thuja plicáta Donn ex D. Don.) Plicata erakordne, silmapaistev. Kodumaal võib saavutada kõrguse kuni 60 m ja tüveläbimõõdu kuni 2...3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853.
leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Kuivõrd elupuu on kerge paljundada ja meeldiv liik kasutamiseks haljastuses, on aretatud h. elupuust hulgaliselt sorte. Sordirikkuse võiks jaotada alljärgnevalt ja käsitleda allpool ükshaaval (Krüssmann, 1979) I kasv normaalne püstine, okkad rohelised: a) sammasjad; 'Columna'; 'Fastigiata'; 'Malonyana'; b) leinavormid; 'Pendula'; 'Filiformis'
annaabi.ee 
