jumalate silmis armu. Mõlemad saavad käsu ehitada laev ja igast elavast paar (või seeme) kaasa võtta. Genesises on kogu tegevust kirjeldatud küllaltki põhjalikult väga täpseid juhiseid andes. Gilgames'is on jumalate soovitused küllaltki üldsõnalised. Laeva ehitamiseks antud aeg on sarnane. Utnapisti saab laeva valmis viie, Noa seitsme (arvatavasti kuue) päevaga. Erinev on veeuputuse aeg, mis Gilgamesi eeposes kestab seitse päeva, Genesise veeuputusloos kauem. Mõlemal juhul jõuab laev mägede kohale (Ararati või Nitsiri) ja mõlemas loos saadab mees välja linnud. Noa kaarna ja tuvid, Utnapisti tuvi, pääsukese ja ronga. Utnapisti peab kaasa võtma kõigist loomadest paari, sarnaselt Genesise preestriraamatule (üks isane ja üks emane). Imelikul kombel eirab Gilgames'is Utnapisti jumalate soovitust oma varandus hüljata ja võtab laeva kaasa nii oma kulla kui hõbeda (Mida sellega teha pärast kõige elava hävimist?)
kõik loomaliigid. Alanud sadu ja uputus hävitabki maalt kõik elava. Pääsevad ainult laevas olijad. Uputuse taandumise järel sõlmid Jumal Noaga uue lepingu, kus ta tõotab inimesi enam mitte veega karistada. Lepingu tähiseks asetab Jumal taevasse vikerkaare. See sõna tähistab VT-s sageli ka vibu (relva). Sellega antakse edasi ilus kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nim. Noa laeva kuivale maale jõudmise kohta Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale.
Alanud sadu ja uputus hävitavadki maalt kõik elava. Pääsevad ainult laeval olijad. Uputuse taandumise järel sõlmib Jumal Noaga uue lepingu, kus ta tõotab inimesi enam mitte veega karistada. Lepingu tähiseks asetad Jumal taevasse vikerkaare. See sõna tähistab VT-s sageli vibu, s.t relva. Sellega antakse adasi kaunis kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nimetatakse Noa laeva kuivale maale jõudmise kohana Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase oma loodud maailma taas kaosesse vajuda. Samal ajal on antud realistlik hinnang inimese loomuse kohta: ...inimese südame mõtlemised on kurjaad ta lapsepõlvest peale. 1.Mo. 8:21