Teiseks ohuks on kliima muutumine. Üks võimalus on, et maa toimetab ise muutusega või teine võimalus, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suureneb atmosfääris. Eestis inimese kohta toodetav süsihappegaasi hulk on väga suur ca 11 tonni inimese kohta aastas. Maa keskmine temperatuur on tõusnud 100 000 aasta jooksul 6 kraadi. Toimub ka kõrbestumine. Kõrbed laienevad: viljakad alad muutuvad kõrbeks ja mullaalad kaovad. Sademete hulk suureneb, tekivad veetulvad ja suureneb taimehaiguste levik. Toidu ja vee kättesaadavus halveneb. Riigid üritavad probleeme lahendada. On sõlmitud rahvusvaheline Kyoto protokoll, mis nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. See on esimene samm võistluses ülemaailmse soojenemisega. Ka meie ise saame kõike seda ära hoida, olles teadlikud, mida me valesti teeme ning see siis ära hoida. Inimkonda ohustab ka terrorism. Terrorismi üleüldiselt aktsepteeritavat definitsiooni ei ole siiani
need nähtused sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani sattumine atmosfääri. Nii tugevdab inimtegevus mitmel kombel Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Muutunud on ka veereziim. Üleujutuste sagenemist on kogu Euroopas märgatud juba alates 1960. aastatest. Üha sagedamini tõusevad kallastest välja nii suured madalikujõed kui ka väiksemad harujõed. Veetulvad toovad inimestele ja majandusele suurt kahju. Riskipiirkondadeks on ka rannikud. Pool Euroopa rahvastikust elab rannikuvööndis, kuni 50 km raadiuses rannikust. Põhjamere rannikul esineb palju suuri torme, millega võivad kaasneda suured veetõusukatastroofid. Merepind tõuseb igal pool kiiremini kui möödunud sajanditel. On ennustatud, et järgmise 100 aasta jooksul tõuseb see 20-90 cm võrra, põhjuseks jää sulamine kasvuhooneefekti tõttu
annaabi.ee 
