Tiiki sattuv vesi peaks olema ka piisavalt puhas. Juhul, kui see on nt põllult valgunud vesi ja sisaldab rohkesti toitaineid, tuleks enne tiiki sisenemist luua vee puhastamiseks eraldi taimestik-pinnasfilter. Toitainete- rikas vesi põhjustab tiigis kiiresti vee õitsemise ja taimestiku liigvohamise ning tiigi hooldamine on kulukaks. Muud tingimused Tiik peaks olema ohutus kauguses olemasolevatest insenerivõrkudest – maa-alustest telefoni- ja elektrikaablitest, veetorustikest ja õhuliinidest. T I IG IGII KUJ KUJUU N DA M I N E Suurus Liikidele pakub elupaika iga veesilm, ka väga väike. Mida suurem see aga on, seda suuremaks muutub elukeskkondade vahelduslikkus, liikide arv ja tiigi väärtus. Kaldajoon Kaldajoon võiks olla võimalikult liigendatud. See annab tiigile loomuliku väljanägemise ja suurendab kaldataimestiku kasvukohti. Kaldapiirkonna vahelduslikkus pakub paremaid pesitustingimusi lindudele.
leidis, et vibratsiooni on linnas palju, tallinlastest arvas sama 24% vastajatest. Müra osas küll statistiliselt olulist erinevust kahe grupi vahel ei tekkinud, kuigi Tallinna elanikest 62% leiab, et müra on palju. Sama arvab 56% linna lähiümbruse elanikest. Vastajad said ka hinnata seda, kas nende korterisse või majja kostub mingit liiki müra. Ilmnes, et linnaelanikke häirib rohkem korrusmajasisene müra, mis tuleb kas trepikojast, naaberkorteritest või veetorustikest (seda märkis 60% tallinlastest ning 49% mitte-tallinlastest). Tänava ja maanteemüra on samuti probleem, mis häirib Tallinna elanikke rohkem (67%) kui linna lähivaldades elavaid vastajaid (53%). Kolmas müra allikas, mis linnaelanikele sagedamini kostub on lennukite müra, mida märkis 36% tallinlastest 27% Tallinnas mitteelava inimese vastu. Seevastu väljaspool Tallinnat elavate inimeste peamisteks müraallikateks on raudteelt
annaabi.ee 
