peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 3 Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis
umbes 51° kaugusel Päikese vastassuunast. Selle vikerkaare moodustavad need kiired, mis on veepiisas peegeldunud kaks korda, sellepärast on selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine sinine. 2.3. Kõik suur ja võimas saab alguse nõrgast ja märkamatust Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest. Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine. Kolm korda piisas peegeldunud valgusest vikerkaar asub umbes 40° kaugusel Päikese suunast ja on juba nii nõrk, et seda pole võimalik eristada veepiiskadel ühekordselt hajunud valgusest. Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis
horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. · Tihti näeme korraga mitut vikerkaart. Kahekordne vikerkaar tekib siis kui valguskiir peegeldub vihmatilgas kaks korda ja alles selle järel tilgast väljub. · Selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. · Kiirte mitmekordse peegeldumise puhul tilgas näeme mitmekordseid vikerkaari . · Vikerkaar saab tekkida veetilkades ka kolm ja rohkem kordi peegeldunud valgusest Kuivõrd igal peegeldusel osa valgust väljub piisast, on iga järgmine vikerkaar nõrgem kui eelmine · Vikerkaare värvuse heledus oleneb vihmatilkade suurusest: mida suuremad on tilgad, seda intensiivsemad on värvused. · Kui tilgad on väga väikesed, et teki vikerkaart üldse või ta on äärmiselt kahvatu. · Vikerkaare tekkimist võib põhjustada ka Kuu . Sel juhul on näha harilikult
Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis. 14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid. Illustreerige valemitega. Hapnik on vajalik energiatootmisprotsessideks ning fossiilkütuste põletamiseks: CH4 (maagaas) + O2 -> CO2 + H2O
Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5- 10% tunnis. 24+25. Millised komponendid on vajalikud fotokeemilise sudu tekkeks? Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? Fotokeemilise
annaabi.ee 
