kirjandusest loetuna otsekohe arusaadav on, tundub lapsele mõistmatu. Täiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam. 3. Materjal õpetajale 3.1. Loodusnähtused VIKERKAAR Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare. Kuidas tekib vikerkaar? Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel. Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel, millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel. Lumesaju või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast. Piisad, mis tekitavad vikerkaare asuvad meist tavaliselt ühe kuni kahe kilomeetri kaugusel.
seisis ta ees püsti. Must mungakuub langes tal alla kandadeni, samast riidest torp kattis ta nägu. Midagi polnud sellest inimesest näha, ei palgeid ega käsi. Ainult pikk must püstiseisev surilina, mille all siiski midagi elas. Tütarlaps vaatas tükk aega teravalt sellele tondikujule otsa. Kumbki ei lausunud sõnagi, nad seisid teineteise vastu nagu kaks raidkuju. Keldris paistis elu sees olevat ainult laterna tähil, mis niiskuse käes praksus, ja veetilkadel ülevalt laest, millede monotoonne laksatus lõikus tule korrapäratusse praginasse, pannes laternavalguse õlise loiguvee pinnal kontsentriliste ringidena värisema. Viimaks katkestas vang vaikuse: «Kes te olete?» «Preester.» See sõna, selle rõhk ja toon panid ta värisema. Preester jätkas tumeda häälega: «Kas olete valmis?» «Milleks?» «Et surra.» 311 «Ah,» ütles ta, «kas see varsti tuleb?» «Homme.» Tütarlapse rõõmuga ülestõstetud pea vajus tagasi rinnale.
annaabi.ee 
