kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. Talvel teod magavad. Nende ainevahetus aeglustub, nad ei toitu ega kasva. Külma üleelamiseks tõuseb tigude kehavedelike suhkrusisaldus, et neid külmumast takistada. Kevade saabudes hakkavad nad uuesti toitu otsima ja toidust saavad nad kasvamiseks vajalikke aineid. Nii moodustuvadki tigude kodadele aastarõngad, kus talveperioodi märgivad silmapaistvad rõngad.
osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline keel, millega tigu kraabib taimedelt pehmeid osi. 5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. 6 Teo munad. 6 KIRITIGU · pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm 7 VÕSA-VÖÖTIGU · koda kollane · pruunide pikivöötidega · vöötide arv ja kuju väga muutlik · koda võib olla vöötideta · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 19-21 mm
neelama veel lennates, suuremaga aga lendavad oma puhkekohta. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Saaki süües hoiab ta oma ohvrit püünismaski abil suu juures nagu käega. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid. Suurte kiilide vastsed söövad peale selgrootute ka väikesi kalu ning konnakulleseid 6 5.Sigimine ja areng Paarumisrituaalid on küllalt keerulised. Isased konkureerivad emaste pärast võideldes omavahel, mille käigus võidakse üksteisele tekitada küllaltki raskeid vigastusi. Võitluses peale jäänud isane
Nad on meisterlikud lendajad, kes püüavad saaki lennult. Valmikustaadium, mille jooksul kiilid peavad toituma, paarituma ja munema, kestab vaid mõned nädalad. Kiilid munevad niiskele kaldamudale, vette või vees kasvavate taimede vartesse, kust koorunud vastsed vette pääsevad. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid ning võivad õnneks võtta isegi konnakullese. Vastseiga kestab mõnedel kiililiikidel vaid ühe aasta, teistel ulatub aga kolmenelja aastani. Kiilivastne ronib enne viimast koorumist veest välja taimevarrele ning kinnitub sinna, kohanedes õhuhapniku hingamisega. Pärast kuivamist toimub kestumine. Esmalt vabastatakse rindmik ja pea ning siis ülejäänud kehaosad
neelama veel lennates, suuremaga aga lendavad oma puhkekohta. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Saaki süües hoiab ta oma ohvrit püünismaski abil suu juures nagu käega. Kiilivastsed varitsevad saaki veekogu põhjas veetaimede vahel, rünnates kõike, mida nad saagiks peavad, s.t kõike, kellest jõud üle käib. Nad söövad veetigusid, ehmestiivaliste ja ühepäevikute vastseid, selgsõudureid j.t selgrootuid. Suurte kiilide vastsed söövad peale selgrootute ka väikesi kalu ning konnakulleseid 6 5.Sigimine ja areng Paarumisrituaalid on küllalt keerulised. Isased konkureerivad emaste pärast võideldes omavahel, mille käigus võidakse üksteisele tekitada küllaltki raskeid vigastusi
Igaljuhul meeldib neile niiskem koht, et liigselt vett ei auruks neist ja et nad ei kuivaks. Tegutsevad hämaras, päeval on peidus. Talveks poevad teod maa sisse või lehtede alla, ja on tardunud olekus kuni kevadeni. Enamasti taimtoidulised, kuid võivad ka loom- ja segatoidulised olla. Tigudel on hõõrel (imepisikesed riivilaadsed kitiinhambakesed) Nälkjad on teod, kellel pole koda, nende keha katab vaid paks limakiht. Enamus veetigusid hingavad lõpustega.Maismaatigu hingab kopsuga. Eestis elavaid tigusid: • harilik viinamäetigu viinamäeteol on hele jalg • Kiritigu , Kiriteol on tume jalg • suur seatigu on Eesti suurim, ligi 20 cm nälkjas. • Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi)
--- 50 Lõpuseid on mitmesuguseid Vees oleva vähese hapniku kättesaamiseks sobivad hästi veresoonterikkad lõpused. Nende hingamispind on sageli palju suurem kui looma kehapind. Üle lõpuste uhutakse võimalikult palju vett. Erinevalt selgroogsetest, kellel on kõigil ühesugused õhukestest liistakutest koosnevad lõpused, võivad selgrootute lõpused olla ka sulgjad või jätketaolised. Lõpustega hingavad vähid, enamik veetigusid, karbid, peajalgsed ja osa rõngusse. Lõpused on küll efektiivsed, kuid maismaal hingamiseks need ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Vähi hingamiselundid. Selgitus: Vähkide sulgjad lõpused on kaitstult pearindmiku kilbi all. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Karbi hingamiselundid. Selgitus: Karpide suured kurrulised lõpused paiknevad kojapoolmete vahel ja nad
annaabi.ee 
