paralleel on meridiaaniga suhtes samamoodi, nagu 11 on suhtes 20-ga, saame leida vaadeldava ala raamid ja kaardilehe põhjapoolsete nurkade tänapäevased koordinaadid. Ptolemaiose märgitud viis jõge mahuvad sellele alale ilusti ära. Kõige kirdepoolsem jõgi Chesenos on kaardil ühendatud Kaspiaga. Siin on kahtlus, et kas tegemist on autori fantaasiaga või oli Ptolemaios tõesti kuulnud midagi sellisest ühendavast veeteest. Tõsiasi on, et Ptolemaiose tegutsemise ajal, teisel sajandil, olid veeteed Läänemerest, kas Neeva või Väinajõe kaudu üle Dnepri Musta mereni ja piki Volgat Kaspia mereni ammu avastatud ja mõnda aega juba kasutusel olnud. Arheoloogidel on nende kaubateede kohta palju tõestusmaterjale. Seetõttu on täitsa võimalik, et ühel Aleksandria geograafil olid kindlad andmed sellise kaubatee olemasolu kohta. Ptolemaiose kaardil on jõgede kohta veel palju ebaselget
Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas 882 Kiievi, võttis üle võimu ja pani aluse Vana-Vene riigile, kus elasid slaavlased ja soomeugrilased