teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea geograafiline asend siis oli seda ka kergem arendada. Tartul jäi Novgorodi ulatuvale maa- ja veeteele, Tallinna asend võimaldas liituda veeteega mööda Põhja-Eestit Neeva jõele suunduva kaubateega.Samuti sai Tallinn olla ka sellel kaubateel vahendaja Venemaa ja Lääne riikide vahel. Ilma selleta poleks saanud kumbgi linn oma kaubandust arendada nii kiirelt kuna meil endal niipalju ressursse. Terve keskaja ning osalt ka uusajal kaubeldi umbes samade kaupadega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahka, vaha, Eestist teravilja ja lina. Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Teada on et, 13
Antud rippsild kuulub Honshu-Shikoku sildade projekti, mis ühendab endas kolm suurt Jaapani kiirtee marsruuti. See sildadesüsteem on vajalik, et tagada hea ühendus Jaapani ja sisemandri vahel. Akashi Kaikyo sild asub Kobe-Awaij-Naruto kiirtee marsruudil, kus paikneb ka teine rippsild Onaruto sild üle Naruto väina (Wikipedia, Honshu-Shikoku bridge project). Varem toimus liiklus Awaji saare vahel praamidega. Akashi väina puhul on tegemist suhteliselt ohtliku veeteega ning seal esinevad tihti tormid. 1955. aastal aset leidnud õnnetuses uppus kaks praami ning 168 inimest sai surma. Juhtunu andis tõuke Jaapani valitsusele hakata planeerima turvalisemat väina ületamist. Esialgselt planeeriti ehitada raudtee- ja maanteesild, kuid valmis ehitati ainult maanteesild 6 sõidurajaga (Cooper 1998). Enne silla ehitust viidi läbi aasta vältel erinevaid katseid ja teste erinevate mudelitega, et tagada silla parim kvaliteet ning vastupidavus ilmastikuoludega. 1989
annaabi.ee 
