MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed
Kui org ained on veest kergemad: lahustunud osa järgib vee liikumise suunda, lahustamata osa jääb põhjaveeveekihi peale ja toimub pidev aurumine. 42. Reostatud piirkonna põhjavee uuringud: üldine proovivõtu ja uuringute loogika Kust hakata proove võtma? On vaja õigest kohast! Seal kus saaste aine teoreetiliselt saab sattuda. On vaja teha läbilõike. Pange paika kaevude asukohad. Määrata piirkonna hüdroloogia. Määrata veetased kaevudes. Kas põhjavesi liigub veekogu suunas? Kui on mingi objekt, teeme selle läbilõike . Kui on lahti prügila siis vaja määrata reostuse liikumis suuna ja siis võtta proove. On vaja leida kui kaugele reostus levinud. 43. Maavarade kontsentratsioonifaktorid ja jätkumise aeg. Kontsentratsioonifsktorid- elemendi sisaldus mardlas jägatud läbi elemendi sisaldusega maakores. Elemendi asemel võib olla mingi aine või mineral, mis kaevandatakse.
annaabi.ee 
