veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 5 l/s, alandusel 0,1 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool karjääri moodustub Siluri veekompleksi põhjaveevoolust ja karjääri veekogumisalale langenud sademetest. Tegelikku vee juurdevoolu saab määrata kaevandamise käigus, arvestades kaevdandamisloaga antud tingimusi. 3) Kasutus 1) Tootja firma põhiandmed ja kaevandatava materjali kasutusala
Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud. Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt ühepereelamute ja suvilate rajoonid, kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse. Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks. Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas
allikad ja jõed. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv annab põhjaveeressursi mõisteks põhjaveekihtide keskmise pikaajalise toitumismäära, millest on lahutatud pinnaveekogude hea seisundi säilitamiseks vajalik vooluhulk. Põhjaveevaru all mõistetakse vee kogust, mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta. Põhjaveevarude summa on väiksem põhjaveeressursist. Põhjaveevaru hindamisel, jaotamisel ja kasutamisel arvestatakse kõigi piirkonna veetarbijate huvisid ning välditakse põhjaveest sõltuvate ja kaitset vajavate liikide elupaikade seisundi halvenemist. Põhjavee kasutamise reguleerimine on vajalik eelkõige piirkondades, kus elanike ja tootmise vajaduste rahuldamiseks napib puhast põhjavett. Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas inimese kohta. Põhjaveevaru on jaotunud ebaühtlaselt maapinnalähedaste ja sügavate põhjaveekihtide vahel.
annaabi.ee 
