Suuremateks linnasisesteks magistraalideks on linna tööstuslikku lõunaosa ning põhjaosa ühendavad Kreenholmi ja Kangelaste prospektid, Rahu ja Elektrijaama tänavad. Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi. Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid. Kaugbusside terminal asub Vaksali tänavas, raudteejaama vahetus läheduses. Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga. Ka teiste
leiduv raud organismile üldjuhul omastatav. hägusus. Sama toime on ka piirkonniti avastatud kõrgemal kloriidide ja · Joogiveele esitatavate nõuete kohaselt on mangaani sisaldusel. rauasisalduse normiks joogivees 0,2 mg/L (200 g/L). Tervisele ohutuks rauasisalduseks peetakse 0,1-0,3 · Vee kõrgenenud rauasisaldus häirib veetarbijaid (vee kollakas värvus, mg/L. Kontsentratsioonis üle 0,3 mg /L põhjustab hägusus, roostekiht nõudel, ebameeldiv maitse) ja võib lühendada ka mõningate kodumasinate tööiga. roosteplekkide teket, muudab pestava pesu värvi, jne. Rauasisalduse 1-1,5 mg/L puhul tekib vee hägusus, vee kollakas värvus ning pruunikas sete
saavad kasutada. Kõige väärtuslikum on toiduainete tööstusvesi. Kõige parem on kasutada niisutuseks bioloogiliselt puhastatud vett, kasutades ära seal olevad väetusained. Pinnavee puudumise tõttu võib ka kasutada põhjavett. Põhjavesi on hapniku ja toitainete vaene, suhteliselt külm( 8...12°C) ning sisaldab rohkem või vähem keemilisi elemente ja vees lahustunud sooli. Vee võtmisel jõgedest ja ojadest tuleb jälgida, et ei häiriks teisi veetarbijaid, et jõkke jääks vähemalt minimaalne vooluhulk- vajalik vee isepuhastusvõime säilitamiseks. Vee võtmisel järvedest tuleb jälgida, etvesi ei alaneks. Suur veetaseme kõikumine halvendab veekogu loomastiku olukorda- nt kalad. Põhjavesi on enamasti neutraalne või nõrgalt leeliselise reaktsiooniga. Rannikutel ja saartel, kus pinnaveevarud on piiratud võib niisutuseks kasutada ka merevett. Mereveega niisutamise
annaabi.ee 
