Eesti: Põlevkivi kaevandamine: 15 mlj. Tonni aastas · lahtine kaevandamine karjäärides · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine(aheraine) · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42-) põlevkivi 43% orgaanline ja 57% mineraalosa. Põlevkivi kasutusalad: enregeetika (80 %) , keemiatööstus 16 %, muud Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid: 1. Õhusaaste 2. Veetarve ja veeresotus- ligi 70 % kogu Eesti veetarbes 3. Maapinna kahjustamine- 11% piirkonna territooriumist Põlevkivikeemia ettevõtted: 1. Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) _ põlevkiviõli _ tööstuslikud liimid, vaigud jm. 2. Kiviõli Keemiatööstus OÜ _ põlevkiviõli _ bituumen ja muud õlisaadused _ turbabrikett 3. Narva Elektrijaama Õlitehas _ põlevkiviõli Ecometal ( tallinnas) : Asutamisaasta: 1999 _ Tegevuse alustamine: 2003 _ Töötajate arv: ca 60
Reostuse suhtes on põhjavete toitealad väljavoolualadest tundlikumad. Toitealadel imbuvad koos sademetega kergemini ka maasse mitmesugused vees lahustunud ained, mis võivad mõjutada põhjavee kvaliteeti. Küsimused 1. Kirjelda põhjavee teket. 2. Miks on põhjavesi inimestele oluline? 3. Nimeta peamised saasteallikad, mis võivad mõjutada põhjavee kvaliteeti. Iseloomusta nende kahjustavat toimet. 4. Millega seletada põhjavee suurt osakaalu Taani ja Islandi veetarbes? --- 90 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ((Foto: Valaste juga Ida-Virumaal.)) ((Joonis: Ida-Virumaa veeladestikud: Kambriumi-Ediacara veeladestik, Ordoviitsiumi- Kambriumi veeladestik, Kesk-Alamdevooni veeladestik, Ülem-Keskdevoni veeladestik.)) Eestis on põhjaveekihid enamasti maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna- Eestis rohkem põhjaveekihte