võrdne pukseeriva laeva takistus täiskäigul. 2. Leitakse pukseerivale laevale mõjuv veetakistus erinevate kiiruste juures kasutades mõnda laevateooriast teada olevat meetodit. 3. Samade meetoditega leitakse pukseeritavale laevale mõjuv veetakistus samadel kiirustel, kusjuures võetakse arvesse ka pukseeritava laeva vindi poolt tekitatav takistus. Puksiiritrossi takistus tuleb lisada veetakistusele juhul kui on vaja määrata tõmbe suurust pukseeriva laeva haagil. 4. Koostatakse pukseeriva ja pukseeritava laeva takistuste tabel olenevalt kiirusest. Selle tabeli alusel joonistatakse graafik, mida siis saab kasutada puksiirkaravani kiiruse ja haagitõmbe suuruse määramiseks. Puksiirlaeva takistus: R0 = Rf + Rk + Ra + Rl , kus Rf hõõrdetakistus, Rk karedustakistus, Ra õhutakistus, Rl lainetakistus.
Kuna sõudepaat asub vees ja edasiliikumine toimub tänu aerudele, mõjub paadile mitmeid jõude. Sõudja istub paadis ja tõukab jalgadega jalatoele, seega lükkab paati endast eemale. See on negatiivne jõud. Jalgade jõud kandub üle aerudele, mis viivad paati edasi. See on positiivne jõud. Hea tehnika 25 eesmärgiks ongi minimaliseerida negatiivne jõud ja maksimaliseerida positiivne jõud sõudmisel. Tänu veetakistusele, õhutakistusele ja sõudja raskusele peab iga tõmbega andma paadile kiirenduse. Joonisel 3.1 on välja toodud paadi liikumise kiirus (1), paadi kiirendus (2) ja paadi nina ning saba kõikumine (3). Joonis 3.1 Sõudepaadi liikumine tõmbe ajal (FISA järgi) Diagramm (a) iseloomustab otseselt paadi liikumist. Nagu diagrammist näha, on paadi kiirus kõige kiirem tõmbe lõpus. Sõudja ettesõidu ajal paadi kiirus väheneb ja kõige väiksem on
annaabi.ee 
