Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m
Seaduste või muude eeskirjade alusel kaitstud alade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Kõige haruldasemad ja väärtuslikumad ning kaitseväärilised metsapiirkonnad on Euroopas juba suures osas kaitstud. Sageli asuvad kaitsealad mägipiirkondades või asustusest kaugel. 9 Inimtegevusest puutumata on need liikide mitmekesisuse seisukohalt kõige väärtuslikumad. Lisaks on umbes 10 % metsi kaitse all veestike, põhjaveevarude ja pinnase kaitse tõttu ning lumelaviinide ja erosiooni ennetamiseks. Bioloogilist mitmekesisust edendatakse ka tulundusmetsade majandamisega, jättes metsa pehkinud puid ja luues mikroorganismide kasvualasid haruldaste liikide säilitamiseks.(1) Tulundusmetsade raie Euroopas jääb selgesti alla nende kasvule. Puistu aastane puhaskasv 2005. aastal oli 687 miljonit m 3 (metsades, kus looduslike tingimuste poolest on võimalik metsa üles töötada)
annaabi.ee 
