Paljunemine toimub vegetatiivselt sigipungade või paljunemisvõrsete abil, mis langevad veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga. Kui taimedel paiknevad lehed mitmes oleluskeskkonnas, esineb ka heterofüllia (?), seemned ja viljad levivad vee abil, ujuvad hästi ja pikaajaline veesolek ei kahjusta neid (vesipähkel, kookospähkel). Üleminekuks veetaimedelt maismaataimedele on helofüüdid. Need juurduvad vees, kuid suurem osa lehestikust on veest väljas. Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG
Seejuures ei tohi ülejahtunud inimest üles soojendada kõrge temperatuuri käes, näiteks ahju ääres või kuumas vees. Samuti ei sobi levinud valearvamus, et tuleb külmunud kehaosi hõõruda lumega. Kui on võimalik, tuleb kannatanut määrida piiritusega, paigutada vette temperatuuril 34-360C soojendades vett vähehaaval kuni 400C. Päästevahendi tingimustes annab häid resultaate soojendamine inimese keha- soojusega. Kauane veesolek kutsub esile naha rasvakao ja märgumise. Seda tuleb hõõrumisel arvestada. Hõõruda tuleb lahtise pihipesaga ilma karedate riidetükkide või käsnadeta. 3.7 Ülekuumenemine. Kehatemperatuuri tõusmisel üle 20C võrra ilmneb südametegevuse häireid ja saabub märgatav töövõime langus. Temperatuuri tõus üle 4-50C aga ei võimalda organismi elutegevuse jätkumist. See küsimus võib teravalt üles kerkida autonoomsetes tingimustes olevate
annaabi.ee 
