bakterikultuur: Streptococcus thermophilus; Lactobacillus bulgaricus Jogurti koostis: • Laktoos: võrreldes toore piimaga on jogurtis laktoosi sisaldus väiksem • Piimavalktäisväärtusliku valgu allika – Ka kergesti kättesaadav • Jogurti rasvad: – Sõltuvalt rasvasisaldusest jagunevad jogurtid • Rasvavaesed (0,1-0,3%) • Piimajogurtid (1,5-3,5%) • Koorejogurtid (10%) • Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas • Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett
mus on määratud toimima maapinnast kõrgemal ning asetsema ajutiselt niiskuvas, ajutiselt läbikuivavas keskkonnas. Survetöötlused on vajalikud sellise puidu kaitsmiseks, mis satub mädanikuohtlikku keskkonda, näiteks kaevatuna pinnasesse. Survetöötlused kasutavad surve, vaakumi ja kõrgendatud temperatuuri kombinatsioone selleks, et toimetada kaitseained sügavale puitu. · Peamised puidu kaitseained õli baasil: kresoot, vasknaftenaat, pentaklorofenool. Veeslahustuvatest: kroom-vask-arsenaat, kroom-tsink-kloriid, happeline vask-kromaat. Keskkonnakaitsekaalutlustel on kreosoot, pentaklorofenool ning arseeniühendid viidud piiratud kasutusõigusega kategooriasse. Pidevalt käivad uute puidukaitsevahendite otsingud ja katsetused. Puidukaitsevahendeid testitakse ning nende toimet võrreldakse varasemate kaitsevahenditega nn. Mädanikukeldrites ja materjalivirnades välitingimustes.
· Söödas sisalduvate vitamiinide kompleksühendid (biotiin, folatsiin, niatsiin ja riboflaviin) lõhustatakse vatsas. · Samas tekib vatsafermentatsiooni käigus hulgaliselt kõiki veeslahustuvaid vitamiine. · Veeslahustuvate vitamiinide imendumine toimub enamasti passiivselt. · Võrreldes spetsiaalsete transportmehhanismide abil imendumisega, on passiivne imendumine märgatavalt aeglasem, mistõttu märkimisväärne osa veeslahustuvatest vitamiinidest jääb imendumata. · Näiteks riboflaviinist imendub vatsajärgses seedetraktis vaid umbes kolmandik. · Suurt mõju veeslahustuvate vitamiinide imendumisele omavad mitmesugused soolad. · Jämesooles puuduvad seedimist soodustavad näärmed, kuid tselluloosi seede seal vähesel määral siiski jätkub. · See toimub jämesooles elava mikrofloora ensüümide toimel.