Madalas vees elavad rohevetikad, sügavamal pruunvetikad ja kõige sügavamal puna-ja sinivetikad. Sinivetikatel on sinakasvioletsele valgusele sobivad pigmendid fükobiliinide näol. 1902. a avastas Gaidukov vetikate kohastumuse erineva kvaliteediga valgusele, seletas fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga.
Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim. 35. SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad: konnarohulised, kilbukalised, penikeelelised, meriheinalised, luigelillelised, rabakalised. * Liike umbes * Seltsi kuuluvad rohtsed soo-, vee- ja kaldataimed. Õieehitus on suhteliselt varieeruv. Seltsile on iseloomulik palju ühiseid tunnuseid. Aerenhüümi olemasolu, (veesisestel taimeosadel), lima eritamine taime välispinnale, heterofüllia, mehaaniliste kudede reduktsioon. Sgk Kuuluvad vees või niisketes kasvukohtades elavad veesiseste või konnarohulised ujulehtedega ja sarik- või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed. Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi
annaabi.ee 
