Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates. Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged. Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg. Toituvad kaladest ja veeselgrootutest. Magavad veepinnal hõljudes või kuival. Hülge luustik Hüljeste luustikust nähtuvad paljud kohastumused veeeluks. Nende selgroog on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada. Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid. Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega. Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad aga tüüriks. Sigimine
Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad-
· N. nahanäkk, toonesepp, kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest,
Miks on kasulik areneda moondega? Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused kui vanemad ja kes kasvades muutuvad. Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast, ei konkureeri nad viimastega toidu pärast. Näiteks toituvad kiilid lendavatest putukatest, nende vastsed on aga hoopis veeloomad ja toituvad väikestest veeselgrootutest. Selline areng aitab osal loomadel ka levida. Näiteks ookeanipõhja kinnitunud meriroosid ja korallid on just vastseeas ujumisvõimelised. Milline on putukate eluring? Paljude putukate elutsüklis eelneb valmikule mitu arengujärku. Suuremal osal tiibadega putukatel erinevad arengujärgud üksteisest oluliselt nii välimuse kui ka eluviisi poolest ja üleminek ühest järgust teise on järsk, sel juhul on tegu täismoondega